Riigireformi Radar andis oma esimese hinnangu aprillis ametisse astunud valitsuse tööle. Radari kolleegium on tõsiselt mures riigijuhtimise kvaliteedi languse pärast, mis seisneb õigusriigi ja demokraatia väärtuste ning hea õigusloome tavade eiramises. 

Kolleegiumi peamiseks mureks praegusel hindamisperioodil on demokraatia ja poliitilise juhtimise kvaliteet, sest nii riigireform kui ka paljud teised olulised otsused takerduvad, kui juhtimisprobleemid poliitilisel tasandil jätkuvad.

Riigi usaldusväärsus sõltub eelkõige õigusriigi põhimõtete vääramatust järgimisest, mida riivab tõsiselt apoliitiliste ametikohtade muutmine „poliitilise lehmakauplemise“ osaks. Eesti tugev, professionaalne ja poliitiliselt sõltumatu avalik teenistus on niivõrd oluline väärtus, et selle eest tuleb seista mitte ainult sõnade, vaid ka tegudega.

Riigireformi Radar leiab lisaks, et demokraatiat ja riigi usaldusväärsust kahjustab mitmete valitsuse liikmete üleolev keelekasutus, mis on kõlanud nii ametnike, parlamendiliikmete kui ka naaberriikide kolleegide aadressil. Riigijuhtide solvav keelekasutus lõhub usaldust ning on vastuolus koalitsiooni sõnastatud eesmärgiga ehitada sidusat ühiskonda. Nii näeme, et praegust valitsust iseloomustab sügav ja küüniline lõhe tegude ja sõnade vahel.

Riigireformi radari kolleegium toob välja, et valitsus ei järgi hea valitsemise põhimõtteid. Koalitsioon on lubanud oma alusleppes sõnaselgelt kaasata senisest tunduvalt enam Eesti inimesi, konstruktiivsete ja võrdsete partneritena nähakse seejuures eksperte, ettevõtlus- ja kodanikeühendusi ning Eestis esindatud poliitilisi jõude. Radari hinnang tõdeb, et valitsuse esimene poolaasta näitab vastupidist. Olulisi muutusi, näiteks pensioni teise samba reform, viiakse ellu kiirustades, ilma korralike mõjuanalüüsideta, huvipooli kuulamata.

Loe ka põhjalikku taustamemo.

Koalitsiooniläbirääkimised käivad ja peagi selgub, kes valitsuse moodustab ja millise suuna võtab uuel valitsemisperioodil Eesti riigi reformimine. Riigireformi Radari kolleegium jälgib tähelepanelikult koalitsioonikõnelusi ja riigireformi valimislubaduste käekäiku. Radar pani valimistulemuste selgumise järel kokku memo, mis koondab eelmise valitsemisperioodi edusammud riigireformi vallas ja toob välja prioriteetsed ülesanded, millega Eesti lähiaastatel silmitsi seisab. Kõige olulisem eesmärk peaks olema omavalitsuste võimekuse arendamine, et avalike teenuste pakkumine oleks tulevikus kodanikukeskne. E-teenuste arendamise kõrval ei tohi ära unustada ka „päris“ teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti sotsiaalkaitse, hariduse, transpordi, tervishoiu, sisejulgeoleku jt valdkondades. Samuti tuleb kiiremas korras kokku leppida ülesannete jaotus kesk- ja kohaliku omavalitsuse vahel ning suurendada KOV-ide finantsautonoomiat. Inimeste tegelikest vajadustest lähtuvate, elukaarele vastavate ja hästi toimivate avalike teenuste pakkumine peab olema üks riigireformi peamisi sihte. Nii kohaliku tasandi kui ka keskvõimu aparaat peab olema ergas ja käima ühiskonna muutustega kaasas. Valitsemine peab olema kaasav ja otsustamine avatud ning tõenditele rajatud.

Loe memo, mis võtab kokku riigireformi senised edusammud ja juba tehtu ning toob lühidalt välja võtmetegevused, mis Riigireformi Radari kolleegiumi hinnangul on olulised kesk- ja kohaliku omavalitsuse reformi lõpule viimiseks käesoleval valitsemisperioodil.

Pikem taustapaber annab süstematiseeritud ülevaate riigireformi maastikul toimuvast ning pakub tuge eesseisva valitsemisperioodi riigikorralduse tegevuskava ja sihtide seadmisel.

Samuti oleme koondanud kokku kõigi parlamenti pääsenud erakondade riigireformi valimislubadused.

 

Riigireformi Radari kolleegium analüüsis erakondade valimisplatvorme, püüdes saada selgust, kuhu suundub erakondade lubaduste valguses Eesti riigikorraldus järgmise 4 aasta jooksul.

Erakondasid võib tunnustada selle eest, et riigi reformimist on 2019. aasta Riigikogu valimiste programmides senisest põhjalikumalt käsitletud. Ometi toimuvad üldvalimised kord nelja aasta järel ja parteide lubadustesse tuleb suhtuda täie nõudlikkusega. Poliitikate legitiimsuse, selguse ja rakendatavuse test näitab, et arenguruumi on veel paljudes küsimustes.

Kokkuvõtlikult võib riigireformi käsitlemist valimisplatvormides iseloomustada nii:

Erakondade lubaduste ühisosa on suur, erinevused on pigem eesmärgini jõudmise viisis. Korduma kippuvateks teemadeks on bürokraatia vähendamine, keskvalitsuse ja KOV ülesannete ja finantseerimise mudeli kokkuleppimine, teenuste kättesaadavus, e-riigi arendamine, parlamendi ja kogukondade rolli tugevdamine.

Ühest küljest jätab üksmeel riigireformi suundades ruumi konkreetsemateks kokkulepeteks pärast valimisi. Teisest küljest viitab programmide ühetaolisus ja põhimõtteliste valikute või konfliktide puudumine erakondade vahel valimislubaduste pealiskaudsusele.

Paljud lubadused jäävad retoorilisele tasandile ega anna vastust, kuidas eesmärgid saavutatakse. Niisiis on küsitav nii valimisprogrammide selgus, rakendatavus (kas lubadused on teostatavad?) kui ka nende legitiimsus (mida ikkagi lubati teha?).

Teoorias võib valimisprogrammid jagada valimis- ja valitsemisplatvormideks. Esimene viitab suuremale loosunglikkusele ja lihtsustatud poliitilisele kommunikatsioonile. Eesmärk on saada valituks. Teine tähistab terviklikumat arusaama riigireformist, eesmärk on saada võimule ja viia lubatu ka ellu. Tegelikkuses leidub igas valimisplatvormis komponente nii ühest kui ka teisest lähenemisest.

Üldistades võib väita, et enamik programme on riigireformi küsimustes pigem valimis-, mitte valitsemisplatvormid. Niisiis peaksid poliitikud enne üldvalimisi kasutama igat võimalust selgitada valijatele lubaduste tagamaid.

Riigireformi Radar sõnastas oma nägemuse kesksetest riigireformi teemadest ja vastuseid vajavatest küsimustest. Tutvu ka pikema teemapaberiga.

Riigireformi Radari kolleegium hindas võimuliidu tegevust riigireformi elluviimisel kaheksandat korda. Radari kolleegium viimases kvartalis valitsusele hinnet ei andnud, leides et edasiviivate otsuste ja tegevuste puudumise tõttu on töö reformiga sisuliselt tegemata. Riigireformi radar andis 2017. aastal valitsusele hindeid kahanevas järjekorras 3, 2 ja 1. Viimati sai valitsus „ühe“, aga sel korral edasiminekut võrreldes eelmises kvartalis antud kesise hindega ei ole. Kolleegium tõdes hindamisel, et valitsuse tööaeg jookseb, aga reform seisab pärast kohalikke valimisi paigal. Kolleegium on seisukohal, et hinnet anda ei saa, sest olulistes riigireformi eesmärkides – Eesti riik peab olema jõukohane, usaldusväärne ja võimekas – otsustavat edasiminekut ei olnud. Peamisteks murekohtadeks on strateegilise juhtimise, koostöö ja visiooni puudumine ning poliitikakujundamise kvaliteedi vähikäik

Loe kolleegiumi arvamust ja soovitusi

2017. a III kvartali riigireformi hindamisel leidis Radari kolleegium, et vaja on hinnata nii pikemat teekonda kui ka lühema aja jooksul toimunud tegevusi. Kohalike volikogude valimisega oktoobris jõustub uus haldusterritoriaalne korraldus, mis tähistab reformi esimese etapi lõppu. Sellega kinnistatakse senised haldusreformis tehtud põhimõttelised valikud, edasi tegeletakse juba kohaliku valitsemise korralduse edasiarendamisega.

Teisest küljest ei ole edasiminekut poliitilise süsteemi ja keskvalitsuse reformimisel. Võimuliit tegeleb riigiaparaadi häälestamisega, selmet leppida kokku kaugem riigi juhtimise visioon ja prioriteetsed riigireformi sammud, mis on vajalikud arenguhüppeks.

Et kolleegiumi arvamus praegust kahetist olukorda paremini kajastaks, andsime sel korral valitsuse tegevusele riigireformi elluviimisel kaks hinnet: 4 ehk „hea“ haldusterritoriaalse reformi läbiviimise eest ja 1 ehk „nõrk“ riigireformi edenemise eest.

Loe kolleegiumi arvamust

Riigireformi edenemise peamiseks mõõdupuuks 2017. aasta II kvartalis oli võimuliidu tegevus kohaliku halduse reformimisel. Keskseteks teemadeks olid kohalike omavalitsuste ühendamine valitsuse algatusel ja maavalitsuste reform.

Mõlemas riigireformi sõlmpunktis oli edasiminekut. Esiteks kehtestati kauaoodatud omavalitsuste ühisametite moodustamise regulatsioon, millega loodi alus omavalitsuste tihedamaks koostööks. Teiseks võeti vastu seadus, millega lõpetatakse maavalitsuste tegevus. Maavalitsuste reformimise ideid on kaalunud mitmed varasemad valitsused. Alles nüüd on kindel, et maavalitsused kaovad ja nende ülesanded jagatakse eri võimutasandite vahel. Mõlemad seadusalgatused valmisid siiski juba eelmise valitsuse ajal ja ootasid vastuvõtmist pikalt.

Haldusreformi piduriks on jätkuv selgusetus valitsemistasandite avalike ülesannete jaotuses ja nende rahastamises. Teema oleks tulnud otsustada ammu. Arvatavasti vaidlustavad mitmed omavalitsused valitsuse sundühendamiste otsused kohtus. Kohtuvaidluste tekkimist soodustas valitsuse otsus jätta Loksa linn ühendamata Kuusalu vallaga. Selle erandi tegemine ei olnud piisavalt põhjendatud ja läbipaistev. Valitsuse argumendid olnuks eesootavate vaidluste valguses tugevamad, kui avalike funktsioonide jaotuses, nende finantseerimise ja kohalike maksude küsimustes oleks otsused tehtud. 

Veel üks murekoht on see, et valitsusel puudub tulevikustrateegia – vastus küsimusele, millist riiki me tahame ja suudame üleval pidada? Riigivalitsemise ümberkorraldamine on teiste reformide vedur, kui muutusi nutikalt teha. Kesise kvaliteediga avalik haldus takistab arengut. Sestap peaks riigireformi juhtimine olema kindakäelisem ja pikema vaatega, kui eelmise kvartali parteipoliitilised olud seda lubasid.

Ka teistes poliitikavaldkondades ei tohiks eksida hea valitsemise printsiipide vastu. Uut moodi poliitikat, mille koalitsioon ise oma lipukirjaks võttis, ei saa teha suletud viisil, kaasamist ja debatti simuleerides ning suhtudes otsuste mõju hindamisse pealiskaudselt. See kahjustab reformide elluviimiseks vajalikku usalduskrediiti.

Kokkuvõttes tõdes kolleegium, et puudub kindlus, et valitsus pingutaks riigi reformimisel piisavalt. Riigireformi ideekorje ja ettepanekute sõelumise faasist tuleks siirduda valikute langetamise ning muutuste realiseerimise etappi. Riigiaparaadi ümberkorraldamisel on vaja julgemaid otsuseid, et saavutada positiivne mõju teistes eluvaldkondades. Senised edenemised on seotud eelmisel aastal vastu võetud haldusreformi seaduse täitmisega või varem ette valmistatud eelnõude vastuvõtmisega. Jõudsam otsustamine oleks aidanud kaasa paremale omavalitsuste ja maavalitsuste reformi elluviimisele. Riigijuhid peaksid ühest küljest mõtlema suurelt ja süsteemikeskselt, kuid teisest küljest tegutsema muutuste teostamisel energiliselt kui (poliitika)ettevõtjad.

Eelnevat arvestades on hinne valitsuse tegevusele „kaks“ ehk puudulik. Tulemus ei ole rahuldav, kuid pole viie palli skaalal ka kõige kehvem, sest valitsusel on jätkunud tahet maavalitsuste reformiga edasi liikuda. Lisaks võttis valitsus vastu riigireformi tegevuskava ja tegeleb mitmete väiksemate riigireformi ülesannetega, millest kodanikke puudutab enim bürokraatia vähendamine ning riigimajade loomine maakonnakeskustes. Nimetatud algatuste mõju avaldub küll aegamööda, kuid need näited demonstreerivad, et võimalused riigivalitsemises tervikuna positiivsete nihete saavutamiseks on veel head.

Loe kolleegiumi arvamust

Loe ka põhjalikku taustamemo: Riigireformi seis ja proovikivid

Kokkuvõte ja hinde põhjendus

Riigireformi Radari kolleegium hindas märtsi lõpus viiendat korda valitsuse tegevust riigireformi elluviimisel. Vaatluse all oli reformi edenemine 2017. aasta esimeses kvartalis. Möödunud aasta novembris moodustatud võimuliidu tegevust hinnati esimest korda. Edasiminek on olnud rahuldav: koalitsioon sai hindeks „kolme“.

Rahuldava hinde põhjuseks on tõdemus, et valitsusliit on haldusreformi seaduse ajakavast kinni pidades edasi läinud omavalitsuste ühendamisega ja otsustas jaanuaris maavalitsuste kaotamise. Tähelepanuväärne on riigireformi tegevuskava eelnõu sünd. See dokument sisustab riigireformi mõiste, aluspõhimõtted, eesmärgid, ülesanded ja elluviimise korralduse.

Teisest küljest on just kohaliku tasandi reformide elluviimisega seotud suured küsimärgid, mis ei luba valitsuse tegevusele kõrgemat hinnet anda. Riigireformi Radari kolleegiumi arvates on omavalitsuste ühendamise ja maavalitsuste kaotamisega seotud ümberkorraldused sedavõrd keerukad, et reformid hakkavad takerduma tegemata valikutesse. Pealepressivaid tähtaegasid arvestades pidanuks avalike ülesannete jaotus omavalitsuste ja keskvalitsuse vahel ning nende rahastamise mudel olema praeguseks ammu otsustatud, kuid seda ei ole tehtud.

Omavalitsuste liitumiste jõustumisega samal ajal lõpetatakse maavalitsuste tegevus. Maavalitsuste ülesannete ümberjagamisel on üksjagu segadust. Tekib küsimus, kas muutuste kiiret tempot ja komplekssust arvestades suudavad asutused maavalitsuste ülesanded üle võtta ja luua kodanikele sobival tasemel teenuste osutamise võimekuse?
Riigireformi Radari kolleegiumi arvates peaks valitsus kogu energia suunama kohaliku tasandi reformi ellurakendamisse. Lahendamata küsimuste sasipuntra lahtiharutamine on võimalik. Edasi tuleks lükata vähemtähtsad riigireformi ülesanded nagu näiteks riigiasutuste pealinnast väljaviimine või valitsuskabineti lubatav liikmete arv jms. 

Loe kolleegiumi arvamust

 

 

Loe ka põhjalikku taustamemo: Riigireformi seis ja proovikivid

 

Riigireformi Radari kolleegium kogunes neljandat korda detsembris. Kuivõrd alates novembrist juhib Eesti riiki uus koalitsioon, siis seekord Radar konkreetset hinnet valitsuse tegevusele ei andnud – eelmisel valitsusel jäi tegevus pooleli ja uus veel elab sisse. 

Uue koalitsiooni algus ja 2016. aasta lõpp andis hea põhjuse teha vahekokkuvõtte: kuhu eelmine valitsus riigi reformimisel jõudis ja millised on eesolevad väljakutsed.

Eelmist valitsust võib tunnustada selle eest, et haldusreformiga jõuti kaugemale kui enne. Haldusreformi on vaja omavalitsuste võimekuse tõstmiseks ja paremate teenuste pakkumiseks. Kuid varasemad reformiplaanid jäid kõik ideedeks. Alles eelmine koalitsioon võttis vastu haldusreformi seaduse ja tänaseks on selge, et reform mingil kujul teostub.

Haldusreform moodustab kogu riigireformist suure tüki, kuid omavalitsuste ja riigi reformimise vahele ei saa võrdusmärki panna.

Ka keskvalitsus vajab põhimõttelisi muutusi – eesmärk tulevikus on vähemaga rohkem saavutada. Sise- ja väliskeskkond muutub sel määral, et vana nt praeguse nn silotornide süsteemiga edasi minna ei saa.

Esimene sõnum uuele koalitsioonile on, et riigireformiga tuleb edasi minna, sest hea valitsemine on teiste eluvaldkondade reformide eelduseks. Riigireform aitab muuta valitsemise läbipaistvaks ja usaldusväärseks. Selle tulemusena peaks valitsuse poliitikad olema selge eesmärgiga ja teostatavad. 

Kokku tuleks leppida riigireformi mõiste, eesmärgid ja ulatus. Eelmise valitsuse üheks möödalasuks oli see, et ühtset riigireformi kava ja riigireformi mõistet ei tekkinud. Sestap tegeleti väiksemate, omavahel nõrgalt seotud projektidega. Sellisel moel jätkates jääb arendusprojektide mõju piiratuks. 

Riigireformi radar pakub, et riigireformi üldiseks sihiks on võimekas, usaldusväärne ja jõukohane riik. See hõlmab lisaks haldusreformile ja regionaalhalduse ümberkorraldamisele ka

– esindus- ja osalusdemokraatia arendamist, mille tuumaks on kodanike ja riigi lähendamine ja
– riigivalitsemise moderniseerimist, mille sisuks on ümberkorraldused muu avaliku sektori toimimises – struktuurides, protsessides ja juhtimises.

Niisiis paneb Riigireformi Radar värskele valitsusele südamele, et ta annaks sisu koalitsiooni alusleppe lubadusele viia läbi riigireform.

Selle koalitsiooni töö on korda läinud, kui haldusreform suudetakse lõpule viia, lepitakse kokku riigireformi visioon ja enne järgmisi parlamendivalimisi lükatakse käima mõni suure ja pikaajalise mõjuga algatus, mis aitab kaasa Eesti pikaajaliste probleemide lahendamisele. 

Riigireformi Radari annab koalitsioonile ka soovitused riigireformi eesmärkide seadmiseks: Loe SIIT

Riigireformi Radar haldusreformiga edasiliikumisest ja regionaalhalduse ümberkorraldamisest