Eelmise koalitsiooni suurim reaalne saavutus riigireformi vallas oli haldusreform, millega jõuti murdepunkti – Rahandusministeeriumi andmetel jõudis ligi 80 protsenti omavalitsustest omaalgatuslikult ühinemisotsusteni..
20. detsembril avaldas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsuse, mille kohaselt 26 omavalitsuse üksuse vaidlustatud sätetest on põhiseaduse vastane ja tunnistas kehtetuks vaid haldusreformi seaduse § 24 lõike 1, millega valitsuse algatatud ühinemiskulude ülempiir on 100 000 eurot. Sellega sai haldusreformiga jätkamine rohelise tule
Omaalgatuslike ühinemiste etapp sai läbi 2016. a lõpuks. Valitsuse algatatud ühendamiste seadusekohane tähtaeg on 2017. a mai keskel.
Eelmine valitsus ei jõudnud siiski mitmetele lahtistele küsimustele vastuseid anda ja uus koalitsioon peab paralleelselt tegelema nii valitsuse algatatud liitumiste korraldamisega kui ka haldusreformi lahtistele küsimustele vastuste andmisega.
Haldusreform ei ole seega veel nö tehtud. Piiride ümbertegemine ei ole peamine. Jätkuvalt vajab selgust:
1) millised avalikud ülesanded jäävad keskvalitsuse, millised kohaliku omavalitsuse kanda ja milliste institutsioonide kaudu ülesandeid täidetakse?
o maavalitsused on lubatud kaotada ja nende ülesanded riigiasutuste vahel laiali jagada – kuidas see täpsemalt korraldatakse? Kuidas julgustatakse omavalitsuste koostööd, näiteks ühistranspordi korraldamisel, jne?
2) kuidas riik tagab avalike teenuste kättesaadavuse ja kuidas neid rahastatakse? Milline roll saab olema teenuste pakkumisel riigimajadel?
Haldusreform ja regionaalhalduse uuendamine on praegu kõige kriitilisem riigireformi osa, sest selle reformi mõju kogu riigi juhtimisele on küllalt suur ja aega muutuste elluviimiseks on vähe.
