Veebruar 2019: riigireform valimislubadustes – millise kursi võtab riigikorraldus?

21.02.2019

Riigireformi Radari kolleegium analüüsis erakondade valimisplatvorme, püüdes saada selgust, kuhu suundub erakondade lubaduste valguses Eesti riigikorraldus järgmise 4 aasta jooksul.

Erakondasid võib tunnustada selle eest, et riigi reformimist on 2019. aasta Riigikogu valimiste programmides senisest põhjalikumalt käsitletud. Ometi toimuvad üldvalimised kord nelja aasta järel ja parteide lubadustesse tuleb suhtuda täie nõudlikkusega. Poliitikate legitiimsuse, selguse ja rakendatavuse test näitab, et arenguruumi on veel paljudes küsimustes.

Kokkuvõtlikult võib riigireformi käsitlemist valimisplatvormides iseloomustada nii:

Erakondade lubaduste ühisosa on suur, erinevused on pigem eesmärgini jõudmise viisis. Korduma kippuvateks teemadeks on bürokraatia vähendamine, keskvalitsuse ja KOV ülesannete ja finantseerimise mudeli kokkuleppimine, teenuste kättesaadavus, e-riigi arendamine, parlamendi ja kogukondade rolli tugevdamine.

Ühest küljest jätab üksmeel riigireformi suundades ruumi konkreetsemateks kokkulepeteks pärast valimisi. Teisest küljest viitab programmide ühetaolisus ja põhimõtteliste valikute või konfliktide puudumine erakondade vahel valimislubaduste pealiskaudsusele.

Paljud lubadused jäävad retoorilisele tasandile ega anna vastust, kuidas eesmärgid saavutatakse. Niisiis on küsitav nii valimisprogrammide selgus, rakendatavus (kas lubadused on teostatavad?) kui ka nende legitiimsus (mida ikkagi lubati teha?).

Teoorias võib valimisprogrammid jagada valimis- ja valitsemisplatvormideks. Esimene viitab suuremale loosunglikkusele ja lihtsustatud poliitilisele kommunikatsioonile. Eesmärk on saada valituks. Teine tähistab terviklikumat arusaama riigireformist, eesmärk on saada võimule ja viia lubatu ka ellu. Tegelikkuses leidub igas valimisplatvormis komponente nii ühest kui ka teisest lähenemisest.

Üldistades võib väita, et enamik programme on riigireformi küsimustes pigem valimis-, mitte valitsemisplatvormid. Niisiis peaksid poliitikud enne üldvalimisi kasutama igat võimalust selgitada valijatele lubaduste tagamaid.

Riigireformi Radar sõnastas oma nägemuse kesksetest riigireformi teemadest ja vastuseid vajavatest küsimustest. Tutvu ka pikema teemapaberiga.

 

Kommentaarid

  • Juhtum: Rakendusüksuste ühendamine 29.06.2016

    Olukord:

    Riigivalitsemise reformi riigi ülesannete analüüsi projekti raames on käimas EL toetusi administreerivate rakendusüksuste reorganiseerimise arutelud. Teema on ülimalt aktuaalne, kuna riigi sihtasutustes on palgal suur hulk avaliku sektori töötajaid ja nende kaudu täidetakse paljusid avalikke ülesandeid. Valitsus on toiminud ... Loe edasi

  • Juhtum: Arengufondi sulgemine/tükeldamine 06.06.2016

    Olukord:

    Riigikogu on asunud sulgema Eesti Arengufondi ja organisatsiooni eri tegevusi laiali jagama. Arengufondi investeerimistegevus ja Start Up Estonia iduettevõtlust toetav tegevus antakse üle riigile loodud sihtasutusele KredEx.

    Arengufondi teine oluline funktsioon – arenguseire – plaanitakse anda Riigikogu kantselei juurde loodavale ... Loe edasi

  • Juhtum: Haiglate võrgustumine 23.05.2016

    Olukord:

    Üldhaiglad teevad eriarstiabi osutamisel pikaajaliselt koostööd suuremate haiglatega ning toimunud protsessi on hakatud nimetama võrgustumiseks. Seni haiglate endi poolt tehtud kokkuleppeid ja väljakujunenud tööjaotust soovis Haigekassa arvesse võtta ka lepingute sõlmimisel – kohustus ja eelarveraha üldhaiglas teatud eriarstiabi osutamiseks ... Loe edasi

Kõik kommentaarid

 
×