Hinnangud

Riigireformi Radari VI hindamise kokkuvõte: puudub kindlus, et valitsus pingutaks riigi reformimisel piisavalt

 
Riigireformi edenemise peamiseks mõõdupuuks 2017. aasta II kvartalis oli võimuliidu tegevus kohaliku halduse reformimisel. Keskseteks teemadeks olid kohalike omavalitsuste ühendamine valitsuse algatusel ja maavalitsuste reform.

Mõlemas riigireformi sõlmpunktis oli edasiminekut. Esiteks kehtestati kauaoodatud omavalitsuste ühisametite moodustamise regulatsioon, millega loodi alus omavalitsuste tihedamaks koostööks. Teiseks võeti vastu seadus, millega lõpetatakse maavalitsuste tegevus. Maavalitsuste reformimise ideid on kaalunud mitmed varasemad valitsused. Alles nüüd on kindel, et maavalitsused kaovad ja nende ülesanded jagatakse eri võimutasandite vahel. Mõlemad seadusalgatused valmisid siiski juba eelmise valitsuse ajal ja ootasid vastuvõtmist pikalt.

Haldusreformi piduriks on jätkuv selgusetus valitsemistasandite avalike ülesannete jaotuses ja nende rahastamises. Teema oleks tulnud otsustada ammu. Arvatavasti vaidlustavad mitmed omavalitsused valitsuse sundühendamiste otsused kohtus. Kohtuvaidluste tekkimist soodustas valitsuse otsus jätta Loksa linn ühendamata Kuusalu vallaga. Selle erandi tegemine ei olnud piisavalt põhjendatud ja läbipaistev. Valitsuse argumendid olnuks eesootavate vaidluste valguses tugevamad, kui avalike funktsioonide jaotuses, ...

Loe edasi

Aprill 2017: Hinne on „rahuldav“ – riigi reformimise ettepanekuid on ohtralt, kuid edasiliikumiseks tuleks võtta appi 80/20 reegel, mille kohaselt 20% tegevustest annab 80% tulemustest

 
Loe ka põhjalikku taustamemo: Riigireformi seis ja proovikivid

Kokkuvõte ja hinde põhjendus

Riigireformi Radari kolleegium hindas märtsi lõpus viiendat korda valitsuse tegevust riigireformi elluviimisel. Vaatluse all oli reformi edenemine 2017. aasta esimeses kvartalis. Möödunud aasta novembris moodustatud võimuliidu tegevust hinnati esimest korda. Edasiminek on olnud rahuldav: koalitsioon sai hindeks „kolme“.

Rahuldava hinde põhjuseks on tõdemus, et valitsusliit on haldusreformi seaduse ajakavast kinni pidades edasi läinud omavalitsuste ühendamisega ja otsustas jaanuaris maavalitsuste kaotamise. Tähelepanuväärne on riigireformi tegevuskava eelnõu sünd. See dokument sisustab riigireformi mõiste, aluspõhimõtted, eesmärgid, ülesanded ja elluviimise korralduse.

Teisest küljest on just kohaliku tasandi reformide elluviimisega seotud suured küsimärgid, mis ei luba valitsuse tegevusele kõrgemat hinnet anda. Riigireformi Radari kolleegiumi arvates on omavalitsuste ühendamise ja maavalitsuste kaotamisega seotud ümberkorraldused sedavõrd keerukad, et reformid hakkavad takerduma tegemata valikutesse. Pealepressivaid tähtaegasid arvestades pidanuks avalike ülesannete jaotus omavalitsuste ja keskvalitsuse vahel ...

Loe edasi

Jaanuar 2017: Loosungist „Viime ellu riigireformi“ ei piisa

 
 
Loe ka põhjalikku taustamemo: Riigireformi seis ja proovikivid
 
Riigireformi Radari kolleegium kogunes neljandat korda detsembris. Kuivõrd alates novembrist juhib Eesti riiki uus koalitsioon, siis seekord Radar konkreetset hinnet valitsuse tegevusele ei andnud – eelmisel valitsusel jäi tegevus pooleli ja uus veel elab sisse. 

Uue koalitsiooni algus ja 2016. aasta lõpp andis hea põhjuse teha vahekokkuvõtte: kuhu eelmine valitsus riigi reformimisel jõudis ja millised on eesolevad väljakutsed.

Eelmist valitsust võib tunnustada selle eest, et haldusreformiga jõuti kaugemale kui enne. Haldusreformi on vaja omavalitsuste võimekuse tõstmiseks ja paremate teenuste pakkumiseks. Kuid varasemad reformiplaanid jäid kõik ideedeks. Alles eelmine koalitsioon võttis vastu haldusreformi seaduse ja tänaseks on selge, et reform mingil kujul teostub.

Haldusreform moodustab kogu riigireformist suure tüki, kuid omavalitsuste ja riigi reformimise vahele ei saa võrdusmärki panna.

Ka keskvalitsus vajab põhimõttelisi muutusi – eesmärk tulevikus ...

Loe edasi

September 2016: Seisak on tagasiminek, seega hindeks “kasin”

reformiradar 3

Riigireformi Radari kolleegium andis riigireformi edenemisele ajavahemikul juunist augustini 2016 hinde „kaks“, sest sel perioodil oli riigireformi vallas poliitiline seisak.

Seekordse hindamise probleemidest jookseb punase niidina läbi küsimus muutuste juhtimise kvaliteedist: kui riiki reformides tahame toetada suurte probleemide lahendamist, siis tuleb reforme aktiivselt, süsteemselt ja teadlikult juhtida! Tahame tunnustada riigihalduse minister Arto Aasa ja ametnikke, kes on teinud head tööd, aga kelle käed jäävad ühel hetkel lühikeseks, kui valitsus ühiselt otsuseid ei tee. 

Radari kolleegium hinnangul on vajalik senise eeltöö jõustamiseks teha järgnevat:

1. Tugevdada kogu koalitsiooni rolli riigireformi ellu viimisel. Riigireform toimub ainult siis, kui peaminister võtab selle elluviimise eest vastutuse ja kaasab aktiivsesse otsustamisse ka teised koalitsiooni võtmepoliitikud. Riigihalduse minister on teinud palju eeltööd ja väärib selle eest tunnustust. Tema töö ettepanekute ettevalmistamisel jätkub. Kuid riigihalduse ministri ja ametnike otsustamisel on nn klaaslagi ees. Kui koalitsiooni siht on suuri muutusi ...

Loe edasi

Mai 2016: Märkimisväärne elavnemine tõi hindeks “neli miinus”

hinnang_nooltega

Riigireformi Radari kolleegium hindab riigireformi arenguid ajavahemikul märtsi algusest mai lõpuni 2016 hindega „neli miinus“. Kui Radari esimese hindamise tulemuseks oli „kolm miinus“, sedagi avansina, siis seekord on edenemine olnud suhteliselt hea. Riigivalitsemise arendamises on tehtud edusamme, millele on viimasest kahest kümnendist raske võrdväärset kõrvale panna. Teiselt poolt ei ole valitsusel jätkunud piisavalt tähelepanu mitmele kriitilisele ja lahendusi ootavale küsimusele.

Vaadeldavasse perioodi jääb kaks märgilise tähendusega sündmust. Esiteks toimus aprillis Riigikogus riigivalitsemise reformi kui olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, mis oli üldse esimene kord, kui parlament riigireformi üle debateeris. Nii koalitsiooni- kui ka opositsioonipoliitikud tõdesid, et riigivalitsemise probleeme ei tohi eirata.

Teine tähtis verstapost oli haldusreformi seaduse eelnõu teise lugemise läbimine. Kuigi seaduseelnõud on õigustatult kritiseeritud, et reform keskendub vaid omavalitsusüksuste ühinemisele, on tegu selge edasiminekuga.

Riigireformi Radar tõi eelmises hinnangus välja vajaduse luua ühtne reformikava ja tugevdada reformi elluviimise ...

Loe edasi

Veebruar 2016: Kolm miinusega ehk lootust on

hinnang1
Riigireformi Radari kolleegium annab riigireformi edenemisele viimastel kuudel hindeks „kolm miinus“, kuid möönab, et rahuldav hinne on teatud mõttes avanss ja eeskätt antud sooviga innustada poliitikakujundajad reformiga senisest sisulisemalt tegelema.

Häid algatusi ja vajalikke tegevusi jätkub, kuid probleemiks on, et need on paljuski seostamata – riigireformi mõiste ja sihiseade on keskselt defineerimata, puudub ka ühtne tegevuskava ehk milliseid tulemusi ja millal soovitakse saavutada. Fookuse puudumise tõttu pole kindlust, et tehakse õigeid asju õigel viisil.

Samuti on vajalik peaministri initsiatiiv eri ministeeriumite tegevuste koordineerimisel. Riigihalduse ministri ametikoha loomine ja haldusreformi esimese etapi käimalükkamine on head märgid, kuid seni veel pole neid eeldusi suudetud kogu riigireformi vankri ette rakendada.

Kolleegium tõi esile algatusi, mis on ette võetud riigi paremat toimimist silmas pidades, ent millel just puuduliku koordineerimise tõttu on vastandlikud mõjud. Näiteks haldusreform on vajalik, kuid selle elluviimisel omavalitsuste suurusele keskendumine puudulik. Peame haldusreformi juures ...

Loe edasi
Kõik hinnangud
 
×