Kvaliteetsed avalikud teenused tähendab seda, et:

– avalike teenuste kvaliteet on ühtlane ja teenused on kättesaadavad kõigile neid vajavatele inimestele.
– erinevad avalikud teenused toetavad üksteist ning aitavad inimestel võimalikult hästi täita oma kohustusi, realiseerida õigusi või osaleda ühiskonna elus.
– riigi ja KOV tasandi rollide jaotus teenuste tagamisel on selge ning seda toetab toimiv rahastamismudel
– kodanikke, ühendusi ja (sotsiaalseid) ettevõtteid kaasatakse avalike teenuste osutamisse

Plussid:

• Retoorikas on haldusreformi seaduse siht avalike teenuste kvaliteet ja ühetaoline kättesaadavus ning KOV-de suurem võimekus teenuste pakkumisel. Kuigi suurem osa haldusreformile tegelikku sisu andvad muudatused on alles ettevalmistamisel, võib haldusreformi seaduse vastuvõtmist 07.06.2016 lugeda ikkagi märkimisväärseks saavutuseks.
• Valitsus tegi mõned teenuste korraldamist puudutavad otsused 25.08.2016 valitsuskabineti istungil. Näiteks otsustati, et KOV-d saavad senisest suurema rolli piirkondliku arengu suunamisel ja konkurentsivõime edendamisel. Avalik-õigusliku koostöö võimaldamiseks luuakse valdadele ja linnadele ühisametite moodustamise võimalus, näiteks järelevalve teostamisel või sotsiaalvaldkonnas.
• Eelnev on vajalik, kuid kaugeltki mitte piisav. Eelseisev sügis on kriitiline aeg haldusreformi õnnestumiseks vajalike otsuste tegemisel. Kordame Riigireformi Radari kolleegiumi varasemat sõnumit: avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavusega on vaja tegelda põhimõtteliste poliitiliste otsuste tasandil. Vastamist vajab, milliseid teenuseid riik soovib ja suudab tulevikus pakkuda?

Miinused:
• Avalike teenuste arendamises oli vähe tegelikke muutusi. Üks näide oli Maanteeameti teenindusbüroode ja liiklusregistri teenuste reform. Maanteeameti teenuste reorganiseerimise kava on iseenesest vajalik, kuid puudujääke esines ümberkorralduste ettevalmistamises ja juhtimises, täpsemalt muutuste vajaduse ja lahenduste selgitamises sihtrühmadele.
• Selliseid „üks samm edasi, kaks sammu tagasi“–tüüpi tegutsemise näiteid oli hindamisperioodil veelgi. Näiteks startis suvel tööhõive reform. Kuid tõrvatilgaks meepotis oli otsus, et Töötukassa annab alates augustist osalise või puuduva töövõimega inimestele plastikkaardi. Samu andmeid saaks tõendada ID-kaardiga, mida niikuinii ette on vaja näidata. Uus plastikkaart oli hädalahendus, sest Sotsiaalministeerium ei suutnud õigeks ajaks vajalikke seadusandluse muudatusi ette valmistada.
• See lihtne näide viitab suuremale probleemile – ettevaatamise võime on madal ja sestap esineb liiga palju lihtsakoelist rapsimist. Maanteeameti reformikava illustreerib vajadust selgitada avalikkusele põhjalikumalt muutuste põhjuseid, reformide eesmärke ja lahendusi. See on ka poliitikute ülesanne, kogu selgitustööd ei saa ametnikele jätta.
• Valitsuse riigireformi tegevuskava üks kolmest peamisest eesmärgist on, et paremad avalikud teenused peavad olema kättesaadavad kogu Eestis. Kokkuhoidu, kvaliteedi tõusu ja kättesaadavuse parandamist korraga saavutada ilmselt ei saa. Seega on oluline eesmärgi ja rõhuasetuste seadmine, andmetele toetumine ja kokkulepete tegemine. Oluline on tähele panna, et avalike teenuste ümberkorraldamine on lõpuks poliitiline, mitte pelk „tehniline“ küsimus.