Riigireformi tõhus elluviimine tähendab, et…

– valitsus tegeleb oluliste, st “mõjukate” reformialgatustega;

– valitsusel on “plaan” (sihid, tegevuskava, ressursid) reformi elluviimiseks;

– reformi osalised ja sihtrühmad mõistavad muutuste vajalikkust ja tulevad plaanidega kaasa;

– käivitatud algatuste tulemusi hinnatakse.

 

Plussid:

• Tähelepanuväärne saavutus on haldusreformi seaduse eelnõu teise lugemise lõpetamine maikuus. See tähistab olukorda, kus haldusreformiga edasiminekuks on koalitsioonis esmakordselt kokkulepe saavutatud. On tõenäoline, et eelnõu võetakse juunis Riigikogus vastu. Niisiis ollakse kaugemal kui kunagi varem, ka kommunikatsioon reformi eesmärkidest ja mõjudest on olnud aktiivne ja valmisolek  muutusteks on omavalitsustes kõrgem kui kunagi enne.
• Loodame näha tulevaste tegevuste (ülesannete jaotus, tulubaas) käivitamist vastavalt väljakäidud tegevuskavale (https://valitsus.ee/et/riigivalitsemisereform). Valitsus on teinud riigireformi jälgimise lihtsamaks, olles koondanud viidatud dokumenti kõik Riigireformi tegevused.
• Riigikogus  toimus arutelu, mis tõi esile vajaduse koostada riigireformi lähtekohad. Põhiseaduskomisjon tegi fraktsioonidele ettepanku moodustada lähteülesande koostamiseks töörühm. Hindamise ajal veel kindlat vastust ettepanekule ei olnud, kuid töörühma ellukutsumist peetakse tõenäoliseks. 

Miinused:

• Valitsusel ei ole jätkunud ressursse ja tähelepanu kõikidele kriitilistele riigireformi küsimustele. Nüüd, kus haldusreformi ärategemine on sisuliselt otsustatud, tuleks ka teised põletavad probleemid ette võtta.
• Sihtrühmad – nii kodanikud kui ka muutuste keerises olevad avalikud teenistujad – paljuski mõistavad muutuste vajalikkust, kuid ei ole plaanidega veel päris kaasa tulnud. Muutuste „polsterdamisega“ ei ole piisavalt tegeletud. Näide, millest eeskuju võtta tuleb haldusreformist: vallajuhtidele on antud küllalt helded, kuid põhjendatud garantiid.
• Eelmise kahe punkti kontekstis vajavad vastuseid need küsimused: milliseid ja mis tasemega avalikke teenuseid riik tulevikus pakub? Kuidas teha nii, et süsteem suudaks suurte väljakutsetega kohaneda? Kuidas tõsta valitsemise paindlikkust ja muuta see meeskondlikumaks? Eelnevaga seonduvalt – mida teha selleks et tõsta strateegilise juhtimise ning eelarvestamise võimekust?

×