Olukord:
Riigikogu on asunud sulgema Eesti Arengufondi ja organisatsiooni eri tegevusi laiali jagama. Arengufondi investeerimistegevus ja Start Up Estonia iduettevõtlust toetav tegevus antakse üle riigile loodud sihtasutusele KredEx.
Arengufondi teine oluline funktsioon – arenguseire – plaanitakse anda Riigikogu kantselei juurde loodavale arenguseire keskusele. Loodava keskuse eesmärk on tagada Eesti pikaajaliste arengute mõistmiseks, võimalike ohtude ja võimaluste tuvastamiseks ning tegevusvariantide hindamiseks vajalike analüüside, uuringute ja muude tegevuste läbiviimine teaduslikult põhjendatud ja kvaliteetsel tasemel (ehk sisuliselt sama, mis Arengufondil seni).
Vastav seaduseelnõu (arenguseire seadus) on Riigikogus teisel lugemisel 9. juunil.
Milliseid riigivalitsemise probleeme tahetakse muudatusega lahendada?
Kui Arengufondi investeerimis- ja iduettevõtlust toetavat tegevust võib pidada üldiselt edukaks, siis arenguseire pool on suuresti tellija (ehk Riigikogu) tõttu olnud tagasihoidlikus positsioonis. Arengufondile ei ole suudetud seada eesmärke ja esitada konkreetset tellimust arenguseireks, tehtud analüüside kasutamine otsuste tegemisel on olnud tagasihoidlik. Samas on eraldi organisatsiooni ülalpidamiskulud olnud suured.
Arengufondi sulgemise ja funktsioonide ümberjagamisega soovitakse lahendada järgmisi probleeme:
– arenguseire vähene kasutatavus riigi strateegiliste otsuste tegemisel;
– kõrged kulud;
– (endise) Arengufondi tegevuste nõrk sidustamine teiste riigi tegevustega.
Milline on mõju riigireformi telgedele?
- Kvaliteetsemad avalikud teenused: Edasiminek. Arengufondi investeerimistegevuste ja Start up Estonia programmi viimine KredExisse (kellel on kogemus Balti Investeerimisfondi loomise läbirääkimistel ja koostöö Euroopa Investeerimisfondiga) loob eeldused pakutavate teenuste kvaliteedi paranemiseks.
- Mõjus poliitikakujundamine ja tõhus koordineerimine: Paigalseis. Riigireformi Radar pooldab Arengufondi „tükeldamist“, kuid leiab, et arenguseire üksuse koht ei peaks olema Riigikogu juures. Riigikogu ei ole seni suutnud talle alluva Arengufondi võimalusi kasutada, pelgalt juriidilise vormi muutmisega olukord ilmselt ei parane. Seega jääb eeldatud mõju ilmselt saavutamata. Samas on igati loogiline, et teiste riigi ettevõtluse toetamise meedetega tihedalt seotud investeerimistegevus ja iduettevõtete arendamine tuuakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning see on näide tõhusast koordineerimisest.
- Jõukohane ja tõhus riik: Edasiminek. Kulude kokkuhoid on tõenäoliselt olemas. Osaliselt üksteise tööd dubleerivate üksuste liitmine on tervitatav.
- Professionaalne inimeste ja ressursside juhtimine: Paigalseis. Inimeste ja ressursside juhtimine ei muutu selle muudatusega kummaski suunas olulisel määral.
- Riigireformi elluviimine: Mõningane edasiminek. Üks avaliku sektori organisatsioon vähem, funksioonid jagatud mujale.
Soovitused poliitikakujundajatele
Riigireformi Radari peamine soovitus on viia arenguseire mitte Riigikogu kantselei juurde, vaid otse peaministri alluvusse Riigikantslei strateegiabüroosse, kaasates üksusesse eksperte nii Eesti Pangast kui ka mujalt. Nõnda tekiks ministrite ja ministeeriumite ülene strateegiakeskus, mis võimaldaks riigi juhtimisel teha kvaliteetsemaid otsuseid ja siduda nn suurte ideede pool (tuleviku-uuringud) tugevamalt tegelike poliitikate uuendamisega, kuidas nt kaitse-, keskkonna- või sotsiaalpoliitika saak majandusaregusse panustada.
Tegemist on põhimõttelise küsimusega: kes peaks olema riigi peastrateeg (ja seega ka omama otsest mõju ja ligipääsu arenguseirele ning andma vastavaid ülesandeid)? Riigireformi Radari hinnangul peaks selleks olema peaminister. Näeme murega, et täna ei kanna pikaajalise strateegi ülesannet Eestis mitte keegi. Riigikantselei Strateegiabüroo ülesanne on esmajoones jälgida valitsuse tegevuskava täitmist. Ülesannet tegelda ka visioneerimisega ja tulevikuvaate tõlkimisega plaanideks ei ole sinna antud.
Kuigi Riigikogu korraldab riiklikult tähtsate küsimuste arutelusid ja tegeleb nõnda pikaajaliste arenguküsimustega, on nende visioonide konkreetseteks plaanideks konverteerimise, eelarvega ja olemasolevate tegevuskavadega seostamine täitevvõimu ülesanne. Selleks puudub peaministril hetkel rakendusvahend, milleks peakski saama strateegiabüroo rolli laiendamine arenguseirega.
Riigireformi Radaril puudub paraku ka usk, et arenguseire üksuse ületoomine Arengufondist (mis ju ka senisel kujul allus Riigikogule) üheks Riigikogu kantselei nö osakonnaks suudaks lahendada senised probleemid. Kui Riigikogu ei suutnud varem Arengufondi enda ja riigi kasuks tööle rakendada, siis juriidilise vormi muutmine soovitud mõju kaasa ei too.
Taust
2006. aasta lõpus vastuvõetud ja jõustunud Eesti Arengufondi seaduse kohaselt alustas 2007. aasta aprillis tegevust Riigikogule alluv Eesti Arengufond (EAF). EAFi asutamise eesmärk oli algatada ja toetada Eesti majanduses ning ühiskonnas muutusi, mis kiirendaksid majandusstruktuuri kaasajastamist, viiksid ekspordi kasvule ja aitaksid luua uusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti. Nende eesmärkide saavutamiseks oli Arengufondi ülesanne korraldada arenguseiret ning teostada koos erainvestoritega riskikapitali investeeringuid Eesti uuenduslikesse, kasvavatesse ja rahvusvahelise potentsiaaliga ettevõtetesse.
Autorid:
Jüri Raidla, advokaat ja õigusteadlane
Toomas Tamsar, Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja
