• Jaanuar 2017: Loosungist „Viime ellu riigireformi“ ei piisa 04.01.2017
     
     
    Loe ka põhjalikku taustamemo: Riigireformi seis ja proovikivid
     
    Riigireformi Radari kolleegium kogunes neljandat korda detsembris. Kuivõrd alates novembrist juhib Eesti riiki uus koalitsioon, siis seekord Radar konkreetset hinnet valitsuse tegevusele ei andnud – eelmisel valitsusel jäi tegevus pooleli ja uus veel elab sisse. 

    Uue koalitsiooni algus ja 2016. aasta lõpp andis hea põhjuse teha vahekokkuvõtte: kuhu eelmine valitsus riigi reformimisel jõudis ja millised on eesolevad väljakutsed.

    Eelmist valitsust võib tunnustada selle eest, et haldusreformiga jõuti kaugemale kui enne. Haldusreformi on vaja omavalitsuste võimekuse tõstmiseks ja paremate teenuste pakkumiseks. Kuid varasemad reformiplaanid jäid kõik ideedeks. Alles eelmine koalitsioon võttis vastu haldusreformi seaduse ja tänaseks on selge, et reform mingil kujul teostub.

    Haldusreform moodustab kogu riigireformist suure tüki, kuid omavalitsuste ja riigi reformimise vahele ei saa võrdusmärki panna.

    Ka keskvalitsus vajab põhimõttelisi muutusi – eesmärk tulevikus on vähemaga rohkem saavutada. Sise- ja väliskeskkond muutub sel määral, et vana nt praeguse nn silotornide süsteemiga edasi minna ei saa.

    Esimene sõnum uuele koalitsioonile on, et riigireformiga tuleb edasi minna, sest hea valitsemine on teiste eluvaldkondade reformide eelduseks. Riigireform aitab muuta valitsemise läbipaistvaks ja usaldusväärseks. Selle tulemusena peaks valitsuse poliitikad olema selge eesmärgiga ja teostatavad. 

    Kokku tuleks leppida riigireformi mõiste, eesmärgid ja ulatus. Eelmise valitsuse üheks möödalasuks oli see, et ühtset riigireformi kava ja riigireformi mõistet ei tekkinud. Sestap tegeleti väiksemate, omavahel nõrgalt seotud projektidega. Sellisel moel jätkates jääb arendusprojektide mõju piiratuks. 

    Riigireformi radar pakub, et riigireformi üldiseks sihiks on võimekas, usaldusväärne ja jõukohane riik. See hõlmab lisaks haldusreformile ja regionaalhalduse ümberkorraldamisele ka

    – esindus- ja osalusdemokraatia arendamist, mille tuumaks on kodanike ja riigi lähendamine ja
    – riigivalitsemise moderniseerimist, mille sisuks on ümberkorraldused muu avaliku sektori toimimises – struktuurides, protsessides ja juhtimises.

    Niisiis paneb Riigireformi Radar värskele valitsusele südamele, et ta annaks sisu koalitsiooni alusleppe lubadusele viia läbi riigireform.

    Selle koalitsiooni töö on korda läinud, kui haldusreform suudetakse lõpule viia, lepitakse kokku riigireformi visioon ja enne järgmisi parlamendivalimisi lükatakse käima mõni suure ja pikaajalise mõjuga algatus, mis aitab kaasa Eesti pikaajaliste probleemide lahendamisele. 

    Riigireformi Radari annab koalitsioonile ka soovitused riigireformi eesmärkide seadmiseks: Loe SIIT

    Riigireformi Radar haldusreformiga edasiliikumisest ja regionaalhalduse ümberkorraldamisest

 

Kommentaarid

  • Juhtum: Rakendusüksuste ühendamine 29.06.2016

    Olukord:

    Riigivalitsemise reformi riigi ülesannete analüüsi projekti raames on käimas EL toetusi administreerivate rakendusüksuste reorganiseerimise arutelud. Teema on ülimalt aktuaalne, kuna riigi sihtasutustes on palgal suur hulk avaliku sektori töötajaid ja nende kaudu täidetakse paljusid avalikke ülesandeid. Valitsus on toiminud ... Loe edasi

  • Juhtum: Arengufondi sulgemine/tükeldamine 06.06.2016

    Olukord:

    Riigikogu on asunud sulgema Eesti Arengufondi ja organisatsiooni eri tegevusi laiali jagama. Arengufondi investeerimistegevus ja Start Up Estonia iduettevõtlust toetav tegevus antakse üle riigile loodud sihtasutusele KredEx.

    Arengufondi teine oluline funktsioon – arenguseire – plaanitakse anda Riigikogu kantselei juurde loodavale ... Loe edasi

  • Juhtum: Haiglate võrgustumine 23.05.2016

    Olukord:

    Üldhaiglad teevad eriarstiabi osutamisel pikaajaliselt koostööd suuremate haiglatega ning toimunud protsessi on hakatud nimetama võrgustumiseks. Seni haiglate endi poolt tehtud kokkuleppeid ja väljakujunenud tööjaotust soovis Haigekassa arvesse võtta ka lepingute sõlmimisel – kohustus ja eelarveraha üldhaiglas teatud eriarstiabi osutamiseks ... Loe edasi

Kõik kommentaarid

 
×